Õppeaine '20. sajandi filosoofia probleeme 1'

Aasta:   2011/2012    2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    

ÕPPEJÕUD/ kvalifikatsioon Eik Hermann/ Magister
VASTUTAV ÕPPEJÕUD/ kvalifikatsioon Maarin Ektermann, MA

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Tutvustada filosoofilisi mõttevoole 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpukümnendini läbi valitud filosoofiliste probleemide süvendatud lahkamise.
Kujundada arusaamine filosoofiliste diskursuste rollist üleüldistes kultuuriprotsessides.
Anda vajalikud teadmised, mõistmaks filosoofilise tegevuse spetsiifikat võrreldes kunstniku ja teadlase tegevusega.
Tagada küllaldane ettevalmistus hilisemaks iseseisvaks süvendatud kokkupuuteks kaasaegse filosoofia tuumtekstidega.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID/ ÕPITULEMUSED Õppeaine läbinud üliõpilane:
- omab ülevaadet üldistest tendentsidest nüüdisaegses filosoofias,
- mõistab filosoofilise tegevuse spetsiifikat,
- oskab välja tuua filosoofilise teksti põhiivad,
- omab analüüsi-, sünteesi- ja kriitikavõimet, et ammutada filosoofilise teksti lugemisest kasulikku ning värskendavat oma loomingulistesse projektidesse,
- mõistab kirjaliku töö kirjutamise erinevate faaside iseloomu ning oskab seda teadmist ka etteantud ülesande puhul rakendada,
- oskab kirjaliku töö ettevalmistamisel teha koostööd teistega ning nii anda konstruktiivset tagasisidet kui ka seda oma töö erinevates kirjutusfaasides arvesse võtta,
- suudab kirjalikult esitada iseseisva töö ülesande.

ÕPPEAINE VORM Auditoorsed loengud, seminarid, iseseisev kirjalik töö.

ISESEISEV TÖÖ Iseseisev töö koosneb neljast järgust:
1. mustandi esitamine e-õppekeskkonnas moodle.artun.ee vastavalt sealsamas välja pandud teemade nimistule,
2. kahe kaasüliõpilase töö läbilugemine ning vastukaja andmine vastavalte-õppekeskkonnas moodle.artun.ee etteantud küsimustikule,
3. vastavalt saadud tagasisidele puhtandi kirjutamine ja esitamine e-õppekeskkonnas moodle.artun.ee.
4. ühe kaasüliõpilase puhtandi läbilugemine ning vastukaja andmine vastavalte-õppekeskkonnas moodle.artun.ee etteantud küsimustikule.
Töö vormistada elektrooniliselt (teksti 6-10 lk, f 12, reavahe 1,5).

HINDAMISVIISID Eksam.
HINDAMISE TOIMUMISE AEG Eksam toimub kursuse lõpus.
HINDAMISKRITEERIUMID
Eksami sooritamise aluseks on:
- seminarides osalemine – osalema peab kõigis seminarides; puudutud seminaride asemel tuleb esitada seminaritekstidest 1-2 lehekülje pikkune kokkuvõte;
- kirjalik töö – arvestatakse nii mustandi mitmekülgsust (st mitte ühes mõttes kinnipüsimist), teistele antud tagasisideme kvaliteeti kui ka seda, kuidas mustandi ümberkirjutamisel puhtandiks on arvestatud saadud tagasisidemega.

Puhtandi puhul peetakse korrektsete mõttekäikude kõrval sama tähtsaks kirjutaja julgust ning kujutlusvõimet, vastavalt filosoofilise tegevuse spetsiifikale, mille eesmärk pole sageli pelk korrektsus, vaid süvitsiminev uudsus ehk korrektne ebakorrektsus.Puhtand peab vastama elementaarsetele vormistusnõuetele (esileht, kasutatud kirjanduse nimistu) ning omama vähemalt minimaalsetki viiteaparatuuri. Dokumendiformaatidest on lubatud rtf, doc ja pdf.

HINDAMISMEETOD –ESSEEPROTSESS
A (suurepärane)
Mustandis on näha väga suurt katsetamisjulgust ning väga head võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt, s.h kasutatud tunnis omandatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada; oskust hinnata katsetamise käigus leitu potentsiaali ning võimet leitut edasi arendada ning erinevaid teemaliine ristata.
Kaastudengile antud tagasiside on kaasamõtlev ja konstruktiivne.
Puhtand näitab väga head otsustusvõimet, et leida mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg, ning ehitada selle ümber terviklik ja sisukas tekst alguse, keskpaiga ja lõpuga.
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng väga head oskust siduda loengutes kuuldut, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetut oma erialaga ning võimet mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.

B (väga hea)
Mustandis on näha suurt katsetamisjulgust ning head võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt, s.h kasutatud tunnis omandatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada; oskust hinnata katsetamise käigus leitu potentsiaali ning võimet leitut edasi arendada ning erinevaid teemaliine ristata.
Kaastudengile antud tagasiside on kaasamõtlev ja konstruktiivne.
Puhtand näitab head otsustusvõimet, et leida mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg, kuid töö ülesehituses on puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp).
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng head oskust siduda loengutes kuuldut, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetut oma erialaga ning võimet mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.

C (hea)
Mustandis on näha mõningast katsetamisjulgust ning võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt; vähe on kasutatud tunnis harjutatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada; autoril on mõningane oskus hinnata katsetamise käigus leitu potentsiaali ning võimet leitut edasi arendada ning erinevaid teemaliine ristata, kuid ekslemine kipub olema väikese amplituudiga ning käib ümber sisseharjunud mõtlemisviisi.
Puhtandis esineb arvestatavaid puudujääke oskuses otsustada, milline on mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg ning töö ülesehituses on puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp).
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng mõningast oskust siduda loengutes kuuldut, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetut oma erialaga, kuid puudu jääb võimest mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.

D (rahuldav)
Mustandis napib katsetamisjulgust ning võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt; tunnis harjutatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada, on kasutatud vähe või üldse mitte; ekslemist kas pole üldse toimunud või see on üliväikese amplituudiga ning käib ümber sisseharjunud mõtlemisviisi.
Puhtandis esineb arvestatavaid puudujääke oskuses otsustada, milline on mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg ning töö ülesehituses on puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp). Esineb mitmeid lühinägelikke ning ebaselgeid ideid ja väiteid. Tekst on lühikesevõitu.
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng teadmisi loengutes kuuldust, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetust, kuid puudub võime siduda omandatud teadmisi oma erialaga, samuti jääb puudu jääb võimest mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.

E (kasin)
Mustandis napib katsetamisjulgust ning võimet läheneda uuritavale teemale; tunnis harjutatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada, ei ole kasutatud; ekslemist kas pole üldse toimunud või see on üliväikese amplituudiga ning käib ümber sisseharjunud mõtlemisviisi.
Puhtandis esineb arvestatavaid puudujääke oskuses otsustada, milline on mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg ning töö ülesehituses on tõsiseid puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp). Tekst koosneb valdavalt lühinägelikest ning halvasti väljendatud ideedest ja väidetest, tekst on lühike ning üheplaaniline. On näha, et tööprotsessiks on kriitiliselt vähe aega jäetud.
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng teadmisi loengutes kuuldust, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetust, kuid puudub võime siduda omandatud teadmisi oma erialaga, samuti puudub igasugune võime mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.

KOHUSTUSLIKUD JA SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID

KOHUSTUSLIK:
Annus, Epp (koost). 20. sajandi mõttevoolud. – Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009

SOOVITUSLIKUD:
- Bergson, Henri. Essee teadvuse vahetutest andmetest. Tlk Margus Ott. – Tartu : Ilmamaa, c2006
- Deleuze, Gilles ja Claire Parnet. Dialogues. Tr by Hugh Tomlinson and Barbara Habberjam. – NY: Columbia University Press, 1987
- Foucault, Michel. See ei ole piip; René Magritte'i kaks kirja ja neli joonistust. Tlk Kaia Sisask. – Tallinn: Pelerine, c2004
- Foucault, Michel. Seksuaalsuse ajalugu. / 1, Teadmistahe. Tlk Indrek Koff. – Tallinn: Valgus, 2005
- Heidegger, Martin. Being and Time. Tr by John Macquarrie & Edward Robinson. – NY: HarperPerennial, c2008
- Lipping, Jüri (koost). Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid. – Tartu: EÜS Veljesto, 2002
- Nietzsche, Friedrich. Basic Writings. Tr by Walter Kaufmann. – NY: Modern Library, 1992
- Nietzsche. Nõnda kõneles Zarathustra: raamat kõigile ja ei kellelegi. Tlk J. Palla. – Tallinn: Olion, 1993

TÄIENDAV INFO eik.hermann@artun.ee

AINEKAVA

Jrk Teema Maht
1 Sissejuhatus 1
2 Varasema filosoofia ajaloo ülevaade I 2
3 1. seminar (I rühm) – Michel Foucault, „Nietzsche, Freud, Marx“ 1
4 1. seminar (II rühm) 1
5 Varasema filosoofia ajaloo ülevaade II 2
6 Varasema filosoofia ajaloo ülevaade III 2
7 2. seminar (I rühm) – Gilles Deleuze, „Bergson (1859–1941)“ ja Deleuze’i loeng Bergsoni „Ainest ja mälust“ 1
8 2. seminar (II rühm) 1
9 Kant 1
10 Hegel 1
11 3. seminar (I rühm) – Henri Bergson, katkendid raamatust „Teadvuse vahetud andmed“ 1
12 3. seminar (II rühm) 1
13 Nietzsche I 2
14 Nietzsche II 1
15 4. seminar (I rühm) – Roland Barthes, „Autori surm“ ja Michel Foucault, „Mis on autor?“ 1
16 4. seminar (II rühm) 1
17 Bergson I 1
18 Bergson II 1
19 5. seminar (I rühm) – Friedrich Nietzsche, „Tõest ja valest moraalivälises mõttes“ ja William James, „Pragmatismi tõekontseptsioon“ 1
20 5. seminar (II rühm) 1
KOKKU 24

2017: MSA  

2016: MSA  

2015: MSA  

2014: MDR  MGD  MKT  MKU  MKÕ  MRM  MSA  MST  MTO  

2013: MDR  MGD  MKT  MKU  MKÕ  MRM  MSA  MST  MTO  

2012: MAN  MDR  MGD  MKT  MKU  MKÕ  MRM  MSA  MST  MTO  MUR*  

2011: AL  MGD  

2010: AL  

2009: AL  

* Valikaine