Õppeaine 'Inimkeskkonna arheoloogia'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Kursus toimub 14.09. - 07.12.2017 neljapäeviti kell 8.30 - 10.00 Estonia pst 7 ruumis E-405.
Grupi suurus: 35 tudengit
Õppejõud: Aleksander Jakovlev

- tutvustada inimkeskkonda ja kogu materiaalset kultuuri kujundanud ideede päritolu ja sisu;
- anda ülevaade teadmiste ja kunsti päritolust;
- anda ülevaade teadmiste ja ideede korrastusviisidest;
- anda ülevaade humanitaarteadslikust tekstikorpusest ja selle poolt moodustunud ideede arhiivist ning viimase suhestumisest materiaalse kultuuri ja kunstiga;
- anda ülevaade materiaalse kultuuri ja kunsti toimemehhanismidest;
- tagada akadeemilised kujutlused inimteadmiste korrastusest ja selle mehhanismidest ning nende ajaloolisest ja epistemoloogilisest käsitlusviisidest;
- tagada küllaldane ettevalmistus alustamaks iseseisvat uurimistegevust humanitaarteadustes oma eriala piires.

Käesolev kursus käsitleb inimkeskkonda ja rakenduskunste mõjustanud ning kujundanud ideid nende endi epistemoloogilises ruumis, üldises ideede arhiivis ning humanitaarteaduslikus tekstikorpuses, tutvustades ühtlasi teadmiste üldisi korrastusprintsiipe.

Õppeaine läbinud üliõpilane:
- omab korrastatud teadmisi materiaalse tegevuse ja humanitaar-ja loodusteaduste omavahelistest seostest ning epistemoloogiliselt käsiteldavatest struktuuridest ning on orienteerumisvõimeline humanitaarteadustes ja nende üldises korrastatuses;
- teab ideede päritolust ja teadmiste korrastusviisidest;
- teab humanitaarteaduste rollist inimteadmistes ja kunstis;
- omab teadmisi loodusteaduste ja ajaloo päritolust;
- omab teadmisi diskursuse, kirjutuse ja kunsti erinevusest;
- omab korrastatud ettekujutust humanitaarteaduslikust tekstikorpusest ja ideede arhiivist;
- oskab näha materiaalse kultuuri rolli inimese ja inimmõtte arengus;
- oskab vahet teha tekstilise ja reaalse vahel;
- oskab vahet teha ajalookirjutuse ja tegelikkuse vahel;
- valdab humanitaarteaduslikke uurimismeetodeid ja akadeemilist kirjutust baastasandil.

Loengud, seminar (kohustuslik ja auditoorne töö)
Iseseisev töö. Töö kirjanduse ja allikatega. Vaatlusoskuse ja analüüsivõime omandamine, samuti kirjutuskultuuri omandamine.

1. Teadmiste päritolu ja kirjutuse interpretatsioonist - 2 ak t
2. Jumalikust ilust - 2 ak t
3. Maailma proosa (kirjalikkus) - 2 ak t
4. Asjade Kord - 2 ak t
5. Kirjalikkuse lõpp ja teadusliku pretseptsiooni arheoloogia - 2 ak t
6. Struktuurist - 2 ak t
7. Struktuurist II - 2 ak t
8. Valgustus - 2 ak t
9. Modernismi illusoorsusest - 2 ak t
10. Ajaloo sajand - 2 ak t
11. Sõnad ja asjad - 2 ak t
12. XXI sajandi maailm ja reaalsuse kujundid - 2 ak t
13. Kokkuvõttev seminar - 2 ak t

Seminaridel osalemine ja essee.
Seminaridel ja essees hinnatakse orienteerumist humanitaarteadustes, metoodilise teoreetilise töö oskust - suutlikkust omandada aine õpiväljundeid vähemalt miinimumtasemel.
Essee vastavus akadeemilisele kirjutusele ja selle loetavaus.

M. Foucault, Les mots et les choses; P., Gallimard, 1966
M. Foucault, L’Archeologie du savoir; P., Gallimard 1969
Umberto Eco, Opera aperta; Mi.,Bompiani 1962, quarta ed.mod.1976
Lévi-Strauss, Anthropologie structurale; 1958, P., Plon
Roland Barthes, La mort de l’auteur, Les deux Critiques
Jacques Derrida, L'écriture et la différence; éd. Seuil, 1967

Eeltoodud nimekiri on valdavalt soovituslik. Neist kohustuslik on kaks teost vabal valikul.

2018: VA*  

2017: VA*  

2016: VA*  

2015: BVA*  

2014: BVA*  

* Valikaine