Õppeaine '20. sajandi filosoofia probleeme II'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Tutvustada filosoofilisi mõttevoole 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpukümnendini läbi valitud filosoofiliste probleemide süvendatud lahkamise.
Kujundada arusaamine filosoofiliste diskursuste rollist üleüldistes kultuuriprotsessides.
Anda vajalikud teadmised, mõistmaks filosoofilise tegevuse spetsiifikat võrreldes kunstniku ja teadlase tegevusega.
Tagada küllaldane ettevalmistus hilisemaks iseseisvaks süvendatud kokkupuuteks kaasaegse filosoofia tuumtekstidega.

Õppeaine läbinud üliõpilane:
- omab ülevaadet üldistest tendentsidest nüüdisaegses filosoofias,
- mõistab filosoofilise tegevuse spetsiifikat,
- oskab välja tuua filosoofilise teksti põhiivad,
- omab analüüsi-, sünteesi- ja kriitikavõimet, et ammutada filosoofilise teksti lugemisest kasulikku ning värskendavat oma loomingulistesse projektidesse,
- mõistab kirjaliku töö kirjutamise erinevate faaside iseloomu ning oskab seda teadmist ka etteantud ülesande puhul rakendada,
- oskab kirjaliku töö ettevalmistamisel teha koostööd teistega ning nii anda konstruktiivset tagasisidet kui ka seda oma töö erinevates kirjutusfaasides arvesse võtta,
- suudab kirjalikult esitada iseseisva töö ülesande.

- Auditoorsed loengud, seminarid, iseseisev kirjalik töö.
Esimene iseseisev töö seisneb lühikese kirjaliku teksti esitamises e-õppekeskkonda moodle.artun.ee vastavalt sealsamas püstitatud ülesandele, kaasüliõpilaste analoogiliste tekstide lugemises ning antud teemal arutlemises sellele pühendatud seminaris (vt moodulite ja seminaride temaatilises kavas seminar nr 3).
Teine iseseisev töö koosneb kolmest järgust:
1. mustandi esitamine e-õppekeskkonnas moodle.artun.ee vastavalt sealsamas välja pandud teemade nimistule,
2. kahe kaasüliõpilase töö läbilugemine ning vastukaja andmine e-õppekeskkonnas moodle.artun.ee vastavalt etteantud küsimustikule,
3. vastavalt saadud tagasisidemele puhtandi kirjutamine ja esitamine e-õppekeskkonnas moodle.artun.ee.
Töö vormistada elektrooniliselt (teksti 6-10 lk, f 12, reavahe 1,5).

Eksami sooritamise aluseks on:
- seminarides osalemine – osalema peab kõigis seminarides; puudutud seminaride asemel tuleb esitada seminaritekstidest 1-2 lehekülje pikkune kokkuvõte;
- kirjalik töö – arvestatakse nii mustandi mitmekülgsust (st mitte ühes mõttes kinnipüsimist), teistele antud tagasisideme kvaliteeti kui ka seda, kuidas mustandi ümberkirjutamisel puhtandiks on arvestatud saadud tagasisidemega.
Puhtandi puhul peetakse korrektsete mõttekäikude kõrval sama tähtsaks kirjutaja julgust ning kujutlusvõimet, vastavalt filosoofilise tegevuse spetsiifikale, mille eesmärk pole sageli pelk korrektsus, vaid süvitsiminev uudsus ehk korrektne ebakorrektsus. Puhtand peab vastama elementaarsetele vormistusnõuetele (esileht, kasutatud kirjanduse nimistu) ning omama vähemalt minimaalsetki viiteaparatuuri. Dokumendiformaatidest on lubatud rtf, doc ja pdf. Eksami hindamisel arvestatakse ka eelmise semestri puhtandiga.

HINDAMISMEETOD –ESSEEPROTSESS
A (suurepärane) - mustandis on näha väga suurt katsetamisjulgust ning väga head võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt, s.h kasutatud tunnis omandatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada; oskust hinnata katsetamise käigus leitu potentsiaali ning võimet leitut edasi arendada ning erinevaid teemaliine ristata.
Kaastudengile antud tagasiside on kaasamõtlev ja konstruktiivne.
Puhtand näitab väga head otsustusvõimet, et leida mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg, ning ehitada selle ümber terviklik ja sisukas tekst alguse, keskpaiga ja lõpuga.
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng väga head oskust siduda loengutes kuuldut, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetut oma erialaga ning võimet mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.

B (väga hea) - mustandis on näha suurt katsetamisjulgust ning head võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt, s.h kasutatud tunnis omandatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada; oskust hinnata katsetamise käigus leitu potentsiaali ning võimet leitut edasi arendada ning erinevaid teemaliine ristata.
Kaastudengile antud tagasiside on kaasamõtlev ja konstruktiivne.
Puhtand näitab head otsustusvõimet, et leida mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg, kuid töö ülesehituses on puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp).
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng head oskust siduda loengutes kuuldut, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetut oma erialaga ning võimet mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.
C (hea) - mustandis on näha mõningast katsetamisjulgust ning võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt; vähe on kasutatud tunnis harjutatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada; autoril on mõningane oskus hinnata katsetamise käigus leitu potentsiaali ning võimet leitut edasi arendada ning erinevaid teemaliine ristata, kuid ekslemine kipub olema väikese amplituudiga ning käib ümber sisseharjunud mõtlemisviisi.
Puhtandis esineb arvestatavaid puudujääke oskuses otsustada, milline on mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg ning töö ülesehituses on puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp).
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng mõningast oskust siduda loengutes kuuldut, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetut oma erialaga, kuid puudu jääb võimest mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.
D (rahuldav) - mustandis napib katsetamisjulgust ning võimet läheneda uuritavale teemale mitte ainult mitmel moel, vaid ka mitmekesiselt; tunnis harjutatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada, on kasutatud vähe või üldse mitte; ekslemist kas pole üldse toimunud või see on üliväikese amplituudiga ning käib ümber sisseharjunud mõtlemisviisi.
Puhtandis esineb arvestatavaid puudujääke oskuses otsustada, milline on mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg ning töö ülesehituses on puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp). Esineb mitmeid lühinägelikke ning ebaselgeid ideid ja väiteid. Tekst on lühikesevõitu.
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng teadmisi loengutes kuuldust, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetust, kuid puudub võime siduda omandatud teadmisi oma erialaga, samuti jääb puudu jääb võimest mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.
E (kasin) - mustandis napib katsetamisjulgust ning võimet läheneda uuritavale teemale; tunnis harjutatud ekslemisharjutusi ning filosoofilisi (kontseptuaalseid) süsteeme, et uudseid lähenemisviise juurde tekitada, ei ole kasutatud; ekslemist kas pole üldse toimunud või see on üliväikese amplituudiga ning käib ümber sisseharjunud mõtlemisviisi.
Puhtandis esineb arvestatavaid puudujääke oskuses otsustada, milline on mustandijärgus toimunud katsetuste ja edasiarenduste seast potentsiaalselt kõige olulisem, uudsem ja rikkalikum teemaliin või aspekt või telg ning töö ülesehituses on tõsiseid puudujääke eelneva mustanditöö realiseerimisel orgaaniliseks puhtandiks (nt põhjendamatult fragmentaarne sisuline ülesesitus, puudulik algus või lõpp). Tekst koosneb valdavalt lühinägelikest ning halvasti väljendatud ideedest ja väidetest, tekst on lühike ning üheplaaniline. On näha, et tööprotsessiks on kriitiliselt vähe aega jäetud.
Kogu essee esitamise protsessi jooksul demonstreerib tudeng teadmisi loengutes kuuldust, seminaritekstidest ja kohustuslikust kirjandusest loetust, kuid puudub võime siduda omandatud teadmisi oma erialaga, samuti puudub igasugune võime mõtelda “kastist” väljaspool – olla läbinägelik ning samas konstruktiivne.

KOHUSTUSLIKUD:
Annus, Epp (koost). 20. sajandi mõttevoolud. – Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
SOOVITUSLIKUD:
- Bergson, Henri. Essee teadvuse vahetutest andmetest. Tlk Margus Ott. – Tartu : Ilmamaa, c2006
- Deleuze, Gilles ja Claire Parnet. Dialogues. Tr by Hugh Tomlinson and Barbara Habberjam. – NY: Columbia University Press, 1987
- Foucault, Michel. See ei ole piip; René Magritte'i kaks kirja ja neli joonistust. Tlk Kaia Sisask. – Tallinn: Pelerine, c2004
- Foucault, Michel. Seksuaalsuse ajalugu. / 1, Teadmistahe. Tlk Indrek Koff. – Tallinn: Valgus, 2005
- Heidegger, Martin. Being and Time. Tr by John Macquarrie & Edward Robinson. – NY: HarperPerennial, c2008
- Lipping, Jüri (koost). Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid. – Tartu: EÜS Veljesto, 2002
- Nietzsche, Friedrich. Basic Writings. Tr by Walter Kaufmann. – NY: Modern Library, 1992
- Nietzsche. Nõnda kõneles Zarathustra: raamat kõigile ja ei kellelegi. Tlk J. Palla. – Tallinn: Olion, 1993

2011: MAN  MDR  MKK  MKT  MKU  MKÕ  MMA  MRM  MSA  MST  MTO  MUR  

2010: MDR  MKK  

2008: AL