Eesti Kunstiakadeemia
Logi sisse

Õppekava aine

20. ja 21. sajandi kunsti probleeme 2

Õppeaine
Ainekood ÜT7122
Õppeaine nimetus 20. ja 21. sajandi kunsti probleeme 2
Ainepunkte 3 EAP
Hindamisviis Eksam (tähed)
Õppekava aine
Õppekava 2017 MST
Õppeaasta 1
Semester Kevadsemester
Aine tüüp Kohustuslik
Eesmärk
Vastutav õppejõud: Maarin Ektermann, MA
Külalisõppejõud: Anders Härm, MA

Aine eesmärgiks on anda ülevaade 20. sajandi kunsti enim mõjutanud probleemidest, ideedest ja mõistetest, luues ettekujutuse peamiste teoreetiliste pöörete rollist. Loeme parimaid teksti näiteid, mille abil püüame leida seoseid 20. sajandi kunstipraktikate ja intellektuaalse ajaloo vahel. Loengute ja seminaride läbimisel peaks üliõpilane omama ülevaadet möödunud sajandi kunsti enim mõjutanud teoreetilistest autoritest ja nende peateostest ning suutma 20. sajandi intellektuaalse ajaloo põhimõistete kaudu kirjeldada ja analüüsida 20. sajandi olulisemaid kunstinähtusi.
Õppeaine sisu
1. Sissejuhatus performance’i teooriasse. Performatiivne pööre. Richard Schechner. Johann Huizinga jt
2. Autoripositsiooni muutused läbi 20. / 21.sajandi loeng-performance’ite näitel
3. Kõrge ja madala küsimus. Kunstniku-kabaree teisenemised läbi 20. sajandi. Futuristid. Dadaistid. Fluxus, artist-cabaret 80ndatel, performance’i-teater
4. Linnakeskkond ja mäng. Vene konstruktivistid. Situatsionistlikud mängud. Urbanistlik linnaperformance (Lefebvre, Debord)
5. Ühiskond ja kunstilis-revolutsiooniline praktika. Brener. SI revolutsioneerumine. Kunstiline Fluxus vs Revolutsiooniline Fluxus. Joseph Beuys ja sotsiaalse skulptuuri mõiste
6. Kunst ja revolutsioon. Transversaalse aktsiooni mõiste. Viini aktsionistid/ Otto Muehl ja AA Kommune. Gerald Raunigi kriitika
7. George Bataille, Antonin Artaud ja transgressiivne performance. Nitsch.Muehl
8. Rituaal ja rituaalne performance. Schechneri kriitika. Keha ja biopoliitika mõiste (Michel Foucault) Jacques Lacan ja 70ndate videoperformance
9. Kehakunst ja psühhoanalüüs. Freud, Lacan ja transgressivne performance
10. Popkultuur ja avangard. Adorno. Problemaatilise suhte ajalugu
11. Neoliberaalse pöörde kriitika ja performatiivse praktika teisenemine 80ndatel. Scratch video. Adbusters ja Kalle Lasn. Culture jamming. Michael Moore. Festivaliresistance
12. Slavoj Zižek ja üleidentifikatsioon. Taktikaline meedia. Esto TV ja Yes Meni näitel.
Õpiväljundid
Kursuse läbinud üliõpilane:

tunneb 20. ja 21. sajandi kunsti enim mõjutanud probleeme, ideid ja mõisteid
suudab viia need kokku 20. ja 21. sajandi kunsti olulisemate nähtustega
omab ülevaadet 20. sajandi kunsti enim mõjutanud teoreetilistest autoritest ja nende peateostest
on lugenud 20. ja 21. sajandi intellektuaalse ajaloo märgilisi tekste
orienteerub 20. ja 21. sajandi intellektuaalse ja kunstiajaloo põhimõistetes ja oskab neid kasutada
on arendanud endas oskust tekste analüüsida ja nende üle arutleda, suuliselt ja kirjalikult väljenduda
Hindamismeetodid ja -kriteeriumid
Hindamiseks tuleb esitada kaks esseed, millest esimene baseerub teooria rakendusel konkreetsetel teostel ning teine erinevate praktikate võrdlusel, mida loengus on käsitletud.


A – Sisutekst vastab teemale, toetub olulistele ja sobivatele teoreetilistele seisukohtadele ning peegeldab iseseisvat uurimis- ja lugemistööd, mõtted on esitatud selgelt ja veenvalt. Tekst on liigendatud tervik, ülesehitus on loogiline ja sidus. Tekst on esitatud heas akadeemilises stiilis, sõnavara on ulatuslik, lausestus on mitmekülgne, tekstis ei ole stiili- ega keelevigu. Vormistus on korrektne ning kasutab ühtset viitamissüsteemi.

B – Sisutekst vastab teemale, toetub olulistele teoreetilistele seisukohtadele ning peegeldab iseseisvat uurimis- ja lugemisööd, mõtted on esitatud selgelt. Tekst on tervik, ülesehitus on loogiline. Sõnavara ja lausestus on ühekülgsed, tekstis on stiili- ja keelevigu. Vormistus on korrektne ning kasutab ühtset viitamissüsteemi.

C – Sisutekst vastab teemale, olulised teooriad on välja toodud, mõtted on esitatud arusaadavalt ja järeldusi on põhjendatud. Teksti ülesehitus on loogiline, kohati on üleminekud hüppelised. Tekst on üldsõnaline, esineb stiili- ja keelevigu. Vormistus on korrektne ning kasutab ühtset viitamissüsteemi.

D – Sisutekst vastab teemale, kuid teoreetiline alusmaterjal on ebaühtlane ning mõtted on kohati seosetud. Järeldusi on nõrgalt põhjendatud. Teksti üleehituses on vastuolud, mõni tekstiosa puudub. Kasutab segamini argi- ja teaduskeelt, erinevad stiilid ja sõnavara segatud. Vormistus on korrektne, kuid kasutab essees erinevaid viitamissüsteeme

E — Sisutekst vastab vaevu teemale, teoreetiline alusmaterjal puudulik ja mõtted kohati seosetud. Järeldusi pole põhjendatud. Tekst on halvasti ülesehitatud, mõni tekstiosa puudub. Kasutab enamasti argikeelt, stiilid ja sõnavara segatud. Vormistus lohakas, viitesüsteemi ei kasutata
F- Sisutekst ei vasta teemale, teoreetiline alusmaterjal on puudulik ja mõtted seosetud. Järeldusi pole põhjendatud. Tekst on puudulikult ülesehitatud ja tekstiosad puudu. Kasutab argikeelt. Vormistus ebakorrektne, viitesüsteemi ei kasutata
Kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid
Richard Schechner Performance Theory

Johann Huizinga Mängiv inimene

Henri Lefevbre The Social Production of Space

Guy Debord Vaatemänguühiskond

George Bataille Eroticism: Death and Sensuality

Michel Foucault Valvata ja karistada

Gerald Raunig Art and Revolution

Hasso Krull Psühhoanalüütilised mõisted ja nende tõlkeprobleemid. Jacques Lacani vaatepunkt – Keel ja kirjandus nr 9 & 10 /1998

Theodor Adorno On Popular Music http://www.icce.rug.nl/~soundscapes/DATABASES/SWA/On_popular_music_1.shtml

Slavoj Žižek Ideoloogia ülev objekt
Asendusained
VA7035 Art in Estonia and Beyond
VA0023 Cultural Theory
EÜTA71009 20. sajandi kunsti probleeme II
ÜÕA7114 20. sajandi kunsti probleeme II
EÜÕA71003 20. sajandi kunsti probleeme II
EÜTA71014 20. sajandi kunsti probleeme II
ÜT7133 20. ja 21. sajandi kunsti probleeme 2
Käimasolevad voorud
Pole ühtegi
eten