Eesti Kunstiakadeemia
Logi sisse

Õppekava aine

20. ja 21. sajandi kunsti probleeme 1

Õppeaine
Ainekood ÜT7128
Õppeaine nimetus 20. ja 21. sajandi kunsti probleeme 1
Ainepunkte 3 EAP
Hindamisviis Arvestus
Õppekava aine
Õppekava 2015 MKÕ
Õppeaasta 1
Semester Sügissemester
Aine tüüp Valikuline
Eesmärk
Õppejõud: Rebeka Põldsam, MA

Aine eesmärgiks on anda ülevaade 20. sajandi kunsti enim mõjutanud probleemidest, ideedest ja mõistetest, luues ettekujutuse peamiste teoreetiliste pöörete rollist. Loeme parimaid teksti näiteid, mille abil püüame leida seoseid 20. sajandi kunstipraktikate ja intellektuaalse ajaloo vahel. Loengute ja seminaride läbimisel peaks üliõpilane omama ülevaadet möödunud sajandi kunsti enim mõjutanud teoreetilistest autoritest ja nende peateostest ning suutma 20. sajandi intellektuaalse ajaloo põhimõistete kaudu kirjeldada ja analüüsida 20. sajandi olulisemaid kunstinähtusi.
I semestril vaatame esoteerika ja psühhoanalüüsi mõju 20. sajandi kultuurile. II semester keskendub poliitiliselt angažeeritud mõtlejatest. Kursuse kõige olulisem osa on iseseisev inglisekeelsete tekstide lugemine, analüüsimine ja oma mõtete väljendamine nende tekstide põhjal.
Õppeaine sisu
1 "Sissejuhatus loenguseminaridesse. Esimeseks loenguks tuleb lugeda mõlemad ettenähtud allikad, edaspidi jagame kodulugemised tudengite vahel ära. Seminarides osalmine moodustavb poole hindest.
Fin-de-siècle religioon, abstraktne kunst ja tänavune Istanbuli biennaal.

Kodulugemine:
Annie Besant, C. W. Leadbeater, Thought-Forms (pdf)
Daniil Harmsi lühilood raamatust “Maaõlm” (LR 1996) või http://www.sevaj.dk/kharms/kharmseng.htm"

2 "Jumal on surnud. Friedrich Nietzsche on ilmselt üks eesti kultuuri kõige enam mõjutanud autor. Teda armastasid Noor Eesti kirjanikud ja kunstnikud niivõrd, et Nietzsche mentaliteedi interpretatsioon iseloomustab kogu sõdadevahelise perioodi kultuuriloomingut Eestis. Samal ajal inspireeris Nietzsche 20. sajandi suurmõtlejaid George Bataille’d, Martin Heideggeri, Michel Foucault’d ja Gilles Deleuze’i, kelle mõtted mõjutavad kultuurilugu 21. sajandil.

Kodulugemine:
Esimene osa Friedrich Nietzsche raamatust “Nõnda kõneles Zarathustra” (Olion, 2019) ja Book Four, “Gay Science” (Cambridge University Press, 2001) "

3 "Psühhoanalüüsi algusajad. Loengus vaatame I osa Adam Curtise dokumentaalseriaalist “Century of Self”. Eestis pole psühhoanalüüsil eriti hea maine, ometi on Freud koos Nietzschega üks tõlgitumaid autoreid ning omab seega suurt mõju Eesti kultuuriruumile. Mis kompleksides me siis täpsemalt vaevleme?

Kodulugemine:
“Hundimees”, “Rotimees” ja “Väike Hans” Sigmund Freudi raamatust “Inimhinge anatoomiast” (1999)
Maria Töröki järelsõna “What is Occult in Occultism? Between Sigmund Freud and Sergei Pankeiev Wolf Man” raamatust The Wolf Man’s Magic Word (University of Minnesota, 2005) Nicolas Abraham & Maria Török (pdf)"

4 "Haiguste ravi. II maailmasõja järgne frustratsioon ei väljendunud tingimata abstraktses ekspressionismis. Ellujäänutest sai ülemineku põlvkond. Loeme Bataille’id purskeid, märkame 40 aasta pikkust pausi kuni Warwicki ülikoolis tekkis Nick Landi ümber happe all kirjutatud filosoofia koolkond.

Kodulugemine:
George Bataille, “The Torment’ (1947) raamatust “The Bataille Reader” (Blackwell, 1997) (pdf)
Nick Land, 'Aborting the Human Race’ raamatust Thirst for Annihilation (Routledge, 1992).
Simon Critchley and Nina Power, Timotheus Vermeulen “Theoretically Speaking” http://www.frieze.com/issue/print_article/theoretically-speaking/ "


5 "Maailmasõdade kunst dadaism ja sürrealism. Dadaistlikud avaliku ruumi aktsioonid inspireerisid tõenäoliselt kuuekümnendate tudengiliikumisi, mis omakorda olid moraalseks toeks kasvõi Occupy Wall Street liikumisele. Sulavad kehad ja sürraealistide manifestid on jätkuvalt kõige populaarsem moodsa kunsti fenomen. Sürrealistid segasid sugusid, nii et neile on nüüd mõnus nostalgilise ja poliitkorrektse pilguga vaadata. Kus on käärid?

Kodulugemine:
Tristan Tzara “Dada Manifesto” http://www.391.org/manifestos/1918-dada-manifesto-tristan-tzara.html#.VdwwCbSFLE4
Pierre Cabanne’i intervjuu “Eight Years of Swimming Lessons” Marcel Duchampiga raamatust “Dialogues with Marcel Duchamp By Pierre Cabanne” (Thames and Hudson, 1971) (pdf)
David Hopkins, Re-Thinking the “Duchamp Effect” Amelia Jonesi toimetatud raamatust “Contemporary Art Since 1945” (2006)
Antonin Artaud, To Have Done with the Judgment of God (1947) http://www.surrealism-plays.com/Artaud.html "

6 "Stefan Zweig, Theodor Adorno, Walter Benjamin, Max Horkheimer jpt ehk Frankfurdi koolkond võib mõjuda nagu 19. sajandi paatos, mis on ära eksinud 20. sajandi keskele. Aeg ei ole kunagi liialt lineaarne. II maailmasõja järel kolis filosoofia juutidega Euroopast USAsse. Ent juba enne ajasid Lääne-Euroopa mõtlejad olulist asja, ent pagulas-staatus, mida nad jagasid miljonitega, muutis nad laialt tuntuks ilmselt enamate lugejate seas kui see oleks Euroopas läinud.

Walter Benjamin, Kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul (LR, 2012)
Kaks vabalt valitud lugu Theodor Adorno raamatust “Minima moralia” (Verso, 2006)"

7 "Vaatemängu ühiskond. Kättemaksu kurjus on labane. Näidisjuhtumeid leidub igal sammul. Kes juhib keda? Mille nimel inimesed vaimselt korrumpeeruvad? Mis sunnib vastupanule?

Kodulugemine:
Vaadata Margarethe von Trotta filmi “Hannah Arendt” (2012)
Peatükid “The Accused” ja “The Final Solution: Killing” Hanna Arendti raamatust “Eichmann in Jerusalem. A report on the banality of evil” (Penguin, 2006)
Viimane peatükk Guy Debordi raamatust “Vaatemänguühiskond” (TLÜ, 2013)"

8 "Televiisori ajastu. Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks? Kas telekas võttis kaasaegse kunsti abil meinstriimi üle? Millal muutus televisoon madalalaubaliseks riigi poolt kontrollitud meelelahutuse ja massipsühhoosi kanaliks?

Kodulugemine:
Lõigud Pierre Bourdieu raamatust “Televisioonist” (Varrak, 1999)
Valitud peatükid Roland Barthes’i raamatust “Mütoloogiad” (Varrak, 2004)
Noam Chomsky & Michel Foucault teledebatt https://www.youtube.com/watch?v=3wfNl2L0Gf8"

9 "Miks pole olnud maailmas suuri naiskunstnikke? Miks on naised saanud kõrgharidust vaid 100 aastat? Mis on naiskunstnik pärast Judith Butleri “Soosegadust”? Kelle asi on feminism?

Kodulugemine:
Lucy Lippard “Miks pole olnud suuri naiskunstnikke” raamatust “Pandora laegas” (1999) ArtNEWS 2015 erinumber naistest kunstimaailmas http://www.artnews.com/2015/05/26/editors-letter-on-women-in-the-art-world/ "

10 Lugedes kunstiteoseid õpitud teooria abil
11 Lugedes kunstiteoseid õpitud teooria abil
12 Eksami seminar, grupitöö
Õpiväljundid
Kursuse läbinud üliõpilane:

tunneb 20. sajandi kunsti enim mõjutanud probleeme, ideid ja mõisteid
suudab viia need kokku 20. sajandi kunsti olulisemate nähtustega
omab ülevaadet 20. sajandi kunsti enim mõjutanud teoreetilistest autoritest ja nende peateostest
on lugenud 20. sajandi intellektuaalse ajaloo märgilisi tekste
orienteerub 20. sajandi intellektuaalse ja kunstiajaloo põhimõistetes ja oskab neid kasutada
on arendanud endas oskust tekste analüüsida ja nende üle arutleda, suuliselt ja kirjalikult väljenduda
Õppetegevused
Loengud, seminarid, iseseisev töö tekstidega.
Kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid
Soovituslik kirjandus:

20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn & Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009

Art Since 1900: Modernism, Antimodernism, Postmodernism. Hal Foster, Rosalind Krauss, Yve-Alain Bois, Benjamin H. D. Buchloch. London: Thames & Hudson, 2004

Art in Theory, 1900-2000: An Anthology of Changing Ideas. Edited by Charles Harrisson and Paul Woods. Oxford: Blackwell, 2002

Key Writers on Art: The Twentieth Century. Edited by Chris Murray. London and New York: Routledge, 2003

A Companion to Contemporary Art Since 1945. Amelia Jones ed. Blackwell, 2006
Asendusained
VA7008 Introduction to Contemporary Estonian Art
EÜTA71005 20. sajandi kunsti probleeme I
EÜÕA71000 20. sajandi kunstiprobleeme I
MÜÕ0102 20. sajandi kunstiteooria I
ÜT7121 20. ja 21. sajandi kunsti probleeme 1
Käimasolevad voorud
Pole ühtegi
eten